Behandling
Induksjon (igangsetting) av fødsel
Induksjon (igangsetting av fødselen) blir alltid gjort på bakgrunn av en grundig vurdering, og blir bare anbefalt når dette blir vurdert som den beste behandlingen for mor og/eller barn.Utgangspunktet for all fødselshjelp er å legge til rette for et best mulig utfall for mor og barn. At fødselen starter av seg selv rundt termin (mellom svangerskapsuke 37 og 42), er vanligvis det som gir enklest fødselsforløp. Men av og til oppstår det tilstander i svangerskapet som gjør det nødvendig for mor og/eller barn å sette i gang fødselen før den starter av seg selv for å unngå mulige alvorlige komplikasjoner.
De vanligste årsakene til dette er høyt blodtrykk/svangerskapsforgiftning, diabetes/svangerskapsdiabetes, og langsom fostervekst (lite barn). Alder over 38 år er også medvirkende. I tillegg anbefaler vi igangsetting til alle som ikke har født 11 dager etter ultralydtermin (42 uker).
Hvor lang tid tar det?
Det er vanskelig å vite hvor lang tid en induksjon vil ta. Om din fødsel blir satt i gang, bør du innstille deg på at det kan ta tid før fødselen starter og du føder. For noen kvinner kan det ta flere dager, mens for andre går det raskere. Faktorer som spiller inn er blant annet antall svangerskapsuker ved tidspunktet for igangsetting, om du har født tidligere, allerede startet med rier, eller om fostervannet har gått.
Henvisning og vurdering
Du må alltid ha henvising fra fastlege eller jordmor i primærhelsetjenesten for å bli vurdert ved fødeavdelingen om fødselen bør settes i gang. Ved akutte situasjoner kan du kontakte fødeavdelingen direkte. Om mulig – ring alltid til fødeavdelingen før du drar.
Ovdal
Termindárkkisteapmi (vahkku 41-bearráigeahčču/kontrolla)
Buot áhpeheamit ožžot fálaldaga termindárkkisteapmái riegádahttinossodagas gos galget riegádahttit go leat sullii 4 beaivvi badjel riegádahttin dáhtona mii lea ultrajienain biddjon. Dalle ii leat áhpehisvuohta badjeláiggi.
Badjeláiggeáhpehisvuohta lea go lea gollan eambbo go 42 vahkku (>294 beaivvi), dahje 11 beaivvi badjel termindáhtona mii lea biddjon ultrajienain.
Termindárkkisteapmi biddjo vuosttaš árgabeaivái mii lea vejolaš sihke riegádahttijeaddjái ja buohccevissui.
Badjeláiggekontrolla (> 42 uker)
Jus it riegádahtte ovdal vahkku 42 áhpehisvuođas, addá sealgeeadni/jorttamora/doavttir dieđu goas ja gosa galgat badjeláiggeárvvoštallamii.
Vuolde
Iešguđetlágan vuolggaheamit riegádahttima
Dat leat iešguđetlágan vuogit movt hoahpuhit riegádahttimiid. Dat lea olbmos olbmui makkár vuohki válljejuvvo.
Áhpehisvuođa vuolde lea mánágoahtečotta starggas ja máŋga sentimehtera guhku. Dađi mielde go riegádahttin lahkona saddá mánágoahtečotta dipmat ja oanehit, ja álgá rahpasit.
Doavttir dahje sealgeadni/jorttamora váldá gynekologašiskosa meroštallan dihte movt lea buoremus bidjat riegádahttima johtui. Sii isket leago láddanmannolat álgán.
Govva čájeha láttatkeahtes mánágoahtečoddaga/mormunn. Mormunnen ii leat álgán rahpasit ja assi lea assái ja láttakeahttá, nugo dábálaččat lea ovdal go riegádahttin álgá.
Govva čájeha láddatkeahttá mánágoahtečoddaga / mánágoahtenjálmmi gos oaidnit máná oaivi deaddása mánágoahtečoddaga vuostá mii lea leabbanan ja álgán rahpasit.
Easka maŋŋel iskkadeami sáhttá árvvoštallat makkár vuohki lea buoremus álggahit riegádahttima. Jus ii leat mánágoahtečotta láddan de ferte vuos bidjat doaimma mii láddada mánágoahtečoddaga. Jus mánágoahtečotta lea láddan de válljejuvvo doaibma mii ávttaid bidjá johtui.
Foley-kateter lea litna gummešláŋga mii dábálaččat geavahuvvo gurret cissa gužžaráhkus (kateterisering).
Mii dáhpáhuvvá dikšuma vuolde?
Kateter coggojuvvo mánágoahtái cinni čađa mánágoahtečoddaga čađa. Go kateter lea sajis, devdojuvvo ráinnas/steriila čáhci balloŋŋii mii lea kateter geažis. Okta oassi gummašláŋgas geaigá veaháš olggos cinnis. Dat biddjo gitta du juolgái liibmabáttiin, ja dat ii hehtte dábálaš lihkadeami ja hivsset mannama. Lea dábálaš ahte boahtá golggus mas lea veaháš čielga varra seaguhuvvon maŋŋel go kateter lea biddjon.
Movt doaibmá kateter?
Baloŋggas leat guokte doaimma; doallat katetera sajis ja láddadit mánágoahtečoddaga ovdal riegádahttima. Unohastin ja deaddu baloŋggas mánágoahtečoddaga vuostá daguha ahte prostaglandin hormona luovvana. Prostaglandin láddada mánágoahtečoddaga.
Man guhka bistá dikšun?
Don sáhtát vuolgit ruoktot go kateter lea biddjon sadjái. Jus dus dahje mánás lea dilli mii gáibida bearráigeahču, árvvoštallo sisačáliheapmi buohccevissui.
Lea dábálaš ahte balloŋŋa lea siste sullii jándora. Doavttir árvvoštallá man guhka dus galgá balloŋŋa orrut siste, ja son addá dieđu dan birra dutnje. Maŋŋelaš go kateter lea biddjon sáhtát dovdat gaikkáhallama mánágoađis. Dat gaikkáhallamat rievddadit man garrasat leat, ja sáhttet bákčasat. Dat sáhttet bistit máŋga diimmu. Muhttimiin sáhttet álggahit riegádahttinávttaid ja riegádahttima.
Ovdal go vuolggat ruoktot oaččut dieđu movt galggat jus kateter gahččá olggos go leat ollen ruoktot, ja goas galggat fas deike viidáset divššu oažžut.
Mihttu dáinna divššuin lea láddadit mánágoahtečoddaga ja oalgguhit mánágoahtečoddaga gaikkáhallat/čoahkkái geassit ja ávttaid oažžut. Diesa geavahit Prostaglandin hormona mii ráhkaduvvo syntehtalaččat. Prostaglandin sáhttá biddjot cinnái dahje oaččot tableahta maid njielat.
Mii dáhpáhuvvá divššu vuolde?
Dan divššu vuolde leat don sisačálihuvvon buohccevissui. Ovdal dikšu álgá iská doavttir/sealgeeadni/jorttamora du cinni iskan dihte man guhkki mánágoahtečotta lea, man sajis, man dimis lea ja leago rahppasišgoahtán, ja gokko mánná lea čoarvedávttiid gaskkas. (daddjon Bishops score).
Mánás váldo CTG-registrering sihke ovdal - ja divššu vuolde. CTG (carditokografi) elektronisk elektrovnnalaš goziheapmi máná váimmu coahkkima ja - doaimma, dasa lassin vel eatni áktadoaimma. Dat váldo álot ođđa CTG-registreren ovdal juohke ođđa prostaglandin dosa. Doavttir árvvoštallá maid galgá go ultrajietnaiskkus váldot mánás ovdal dikšu álgá.
Jus oaččut dálkasa cinnái ávžžuhuvvot don gurret gužžarágu. Go dálkasat leat ožžon fertet veallát seaŋggas vuoi ii gáhča olggos.
Man guhka bistá dikšu?
Juohke njealját ja guđat diimmu gaska árvvoštallo dikšu, árvvoštallet leago ávkin mánágoahtečoddagii nu lea jurddašuvvon. Álget go ávttat/čoahkkáigaikkáhallamat, ja dađistaga árvvoštallet man garrasat ja man dávjá ávttat bohtet.
Dat addo ođđa dosa prostaglandin juohke njealját ja guđat diimmu gaska dassážii go mánágoahtečotta láddan lea ollašuvvan. Man galle dosa dárbbašuvvot ovdal mánágoahtečotta lea láddan vuolgá nissonolbmos nissonolbmui. Sealgeeadni/jorttamora/doavttir dađistaga árvvoštallá divššu, du ja máná dili. Ja dan vuođul pláne viidáset divššu, čuovvoleami – ja bidjá johtui doaimma.
Muhttin nissonolbmot ožžot dávjá, unohis ovdaávttaid/ mánágoađi čoahkkáigeassimiid dán divššu geažil, vaikko riegádahttin ávttat eai boađe. Vaikko diet čoahkkáigaikkáhallamat eai ráhpásmahtte mánágoahtečoddaga de lea aŋkke deaŧalaš mánágoahtečoddaga láddadeapmái.
Ráigat váhpeseahka – váldit iskosa váhpečázis
Go riegádahttin biddjo johtui oxytocindrypp vugiin, mii adno dávjá seammás go rahpet váhpeseahka “váldet čazi”. Dat dahkko nu ahte sealgeeadni/jorttamora/doavttir ráigá váhpeseahka unna plastihkkafakkážiin vuoi váhpečáhci golgagoahtá. Dat daddjo amniotomi. Dat maid oalgguha ávttaid ja ovdánahtte riegádahttima.
Eatnašat fertejit varrasuotnarevrres (drypp) leat gitta dassážii go mánná lea riegádan. Muhto sáhttá maid dáhpáhuvvat ahte sáhttet unnidit varrasuotnarevre dálkasa dahje heaittihit jus rumaš ieš álgá ráhkadit Oxytocin. Dalle leat rupmašis alddis álgán ávttat doaibmat ja lea alddis Oxytocin.
Go riegádahttin biddjo johtui varrasuotnarevrredálkkodemiin (drypp), de dárkilit bearráigehččet máná váibmocoahkkima ja du áktadoaimma. Don biddjot gitta CTG-áhparáhtti mii čáliha/rregistrere máná váibmocoahkkima, lihkastagaid ja doaimma. CTG (carditokografi) lea elektrovnnalaš goziheapmi máná váibmocoahkkima ja doaimma, ja eatni ávttaid doaibman.
Muhtin dilálašvuođain eai boađe ávttat johtui vaikko oaččut varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp). Don sáhtát oažžut ovdaávttaid ja ávttaid mat eai oačču mánágoahtenjálmmi rahpasit dahje eai oačču ovdánit riegádahttima. De sáhttá šaddat váldit bottu dahje heaittihit dálkkodeami. Muhttin nissonolbmot ožžot iešalddis ávttaid maŋŋel go mii leat gidden varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp), muhto jus nu ii dáhpáhuva, árvvoštallo ođđasit varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp) álgit maŋŋel bottu.
Maŋŋel
Dat sáhttá mannat máŋggaid diimmuid, máŋggaid beivviid dan rájes go álggaheapmi / induksjonen álgá ja dassážii go riegádahttin álgá ja don riegádahttet. Ii leat vejolaš einnostit man guhkes áiggi dat váldá ovdal dikšun lea álgán ja mii oaidnit movt du rumaš váldá dan vuostá.
Go ávttat leat álgán ja riegádahttinmannolat lea álgán manná riegádahttin dábálaččat váttuid haga.
Om fødselen ikke starter
Jus dikšu ii dagut ahte riegádahttin ii vuolgge johtui, de doavttir duinna ovttas ráhkada plána viidáset čuovvoleami ja divššu. Sáhttá vejolaš bissehit divššu ja váldit bottu, ovdal go fas bidjá johtui doaimma. Dat čájehuvvo ahte diekkár bottus lea ávki, ja riegádahttin vuolgá johtui go fas álggaha divššu.
Jus ii doaimma riegádahttima álggahandoaibma oažžut lunddolaš riegádahttima johtui dahje du ja/dahje du máná dilli gáibida jođánit riegádahttit, árvvoštallo riegádahttin keaisárčuohpahusain.
