Induksjon (igangsetting) av fødsel
Induksjon (igangsetting av fødselen) blir alltid gjort på bakgrunn av en grundig vurdering, og blir bare anbefalt når dette blir vurdert som den beste behandlingen for mor og/eller barn.
Utgangspunktet for all fødselshjelp er å legge til rette for et best mulig utfall for mor og barn. At fødselen starter av seg selv rundt termin (mellom svangerskapsuke 37 og 42), er vanligvis det som gir enklest fødselsforløp.
Av og til oppstår det tilstander i svangerskapet som gjør det nødvendig å sette i gang fødselen før den starter av seg selv, for å unngå mulige alvorlige komplikasjoner for mor og/eller barn.
De vanligste årsakene til dette er høyt blodtrykk/svangerskapsforgiftning, diabetes/svangerskapsdiabetes, og langsom fostervekst (lite barn). Alder over 38 år (ved noen fødeavdelinger er dette satt til 39 år) er også medvirkende. I tillegg anbefaler vi igangsetting til alle som ikke har født 11 dager etter ultralydtermin (42 uker).
Hvor lang tid tar det?
Det er vanskelig å vite hvor lang tid en induksjon vil ta. Om din fødsel blir satt i gang, bør du innstille deg på at det kan ta tid før fødselen starter og du føder. For noen kvinner kan det ta flere dager, mens for andre går det raskere. Faktorer som spiller inn er blant annet antall svangerskapsuker ved tidspunktet for igangsetting, om du har født tidligere, allerede startet med rier, eller om fostervannet har gått.
Henvisning og vurdering
Du må alltid ha henvising fra fastlege eller jordmor i primærhelsetjenesten for å bli vurdert ved fødeavdelingen om fødselen bør settes i gang. Ved akutte situasjoner kan du kontakte fødeavdelingen direkte. Om mulig – ring alltid til fødeavdelingen før du drar.
Ovdal
Termindárkkisteapmi (vahkku 41-bearráigeahčču/kontrolla)
Buot áhpeheamit ožžot fálaldaga termindárkkisteapmái riegádahttinossodagas gos galget riegádahttit go leat sullii 4 beaivvi badjel riegádahttin dáhtona mii lea ultrajienain biddjon. Dalle ii leat áhpehisvuohta badjeláiggi.
Badjeláiggeáhpehisvuohta lea go lea gollan eambbo go 42 vahkku (>294 beaivvi), dahje 11 beaivvi badjel termindáhtona mii lea biddjon ultrajienain.
Termindárkkisteapmi biddjo vuosttaš árgabeaivái mii lea vejolaš sihke riegádahttijeaddjái ja buohccevissui.
Badjeláiggekontrolla (> 42 uker)
Jus it riegádahtte ovdal vahkku 42 áhpehisvuođas, addá sealgeeadni/jorttamora/doavttir dieđu goas ja gosa galgat badjeláiggeárvvoštallamii.
Vuolde
Iešguđetlágan vuolggaheamit riegádahttima
Dat leat iešguđetlágan vuogit movt hoahpuhit riegádahttimiid. Dat lea olbmos olbmui makkár vuohki válljejuvvo.
Áhpehisvuođa vuolde lea mánágoahtečotta starggas ja máŋga sentimehtera guhku. Dađi mielde go riegádahttin lahkona saddá mánágoahtečotta dipmat ja oanehit, ja álgá rahpasit.
Doavttir dahje sealgeadni/jorttamora váldá gynekologašiskosa meroštallan dihte movt lea buoremus bidjat riegádahttima johtui. Sii isket leago láddanmannolat álgán.

Govva čájeha láttatkeahtes mánágoahtečoddaga/mormunn. Mormunnen ii leat álgán rahpasit ja assi lea assái ja láttakeahttá, nugo dábálaččat lea ovdal go riegádahttin álgá.

Govva čájeha láddatkeahttá mánágoahtečoddaga / mánágoahtenjálmmi gos oaidnit máná oaivi deaddása mánágoahtečoddaga vuostá mii lea leabbanan ja álgán rahpasit.
Easka maŋŋel iskkadeami sáhttá árvvoštallat makkár vuohki lea buoremus álggahit riegádahttima. Jus ii leat mánágoahtečotta láddan de ferte vuos bidjat doaimma mii láddada mánágoahtečoddaga. Jus mánágoahtečotta lea láddan de válljejuvvo doaibma mii ávttaid bidjá johtui.
Ráigat váhpeseahka – váldit iskosa váhpečázis
Go riegádahttin biddjo johtui oxytocindrypp vugiin, mii adno dávjá seammás go rahpet váhpeseahka “váldet čazi”. Dat dahkko nu ahte sealgeeadni/jorttamora/doavttir ráigá váhpeseahka unna plastihkkafakkážiin vuoi váhpečáhci golgagoahtá. Dat daddjo amniotomi. Dat maid oalgguha ávttaid ja ovdánahtte riegádahttima.
Eatnašat fertejit varrasuotnarevrres (drypp) leat gitta dassážii go mánná lea riegádan. Muhto sáhttá maid dáhpáhuvvat ahte sáhttet unnidit varrasuotnarevre dálkasa dahje heaittihit jus rumaš ieš álgá ráhkadit Oxytocin. Dalle leat rupmašis alddis álgán ávttat doaibmat ja lea alddis Oxytocin.
Go riegádahttin biddjo johtui varrasuotnarevrredálkkodemiin (drypp), de dárkilit bearráigehččet máná váibmocoahkkima ja du áktadoaimma. Don biddjot gitta CTG-áhparáhtti mii čáliha/rregistrere máná váibmocoahkkima, lihkastagaid ja doaimma. CTG (carditokografi) lea elektrovnnalaš goziheapmi máná váibmocoahkkima ja doaimma, ja eatni ávttaid doaibman.
Muhtin dilálašvuođain eai boađe ávttat johtui vaikko oaččut varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp). Don sáhtát oažžut ovdaávttaid ja ávttaid mat eai oačču mánágoahtenjálmmi rahpasit dahje eai oačču ovdánit riegádahttima. De sáhttá šaddat váldit bottu dahje heaittihit dálkkodeami. Muhttin nissonolbmot ožžot iešalddis ávttaid maŋŋel go mii leat gidden varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp), muhto jus nu ii dáhpáhuva, árvvoštallo ođđasit varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp) álgit maŋŋel bottu.
Maŋŋel
Dat sáhttá mannat máŋggaid diimmuid, máŋggaid beivviid dan rájes go álggaheapmi / induksjonen álgá ja dassážii go riegádahttin álgá ja don riegádahttet. Ii leat vejolaš einnostit man guhkes áiggi dat váldá ovdal dikšun lea álgán ja mii oaidnit movt du rumaš váldá dan vuostá.
Go ávttat leat álgán ja riegádahttinmannolat lea álgán manná riegádahttin dábálaččat váttuid haga.
Om fødselen ikke starter
Jus dikšu ii dagut ahte riegádahttin ii vuolgge johtui, de doavttir duinna ovttas ráhkada plána viidáset čuovvoleami ja divššu. Sáhttá vejolaš bissehit divššu ja váldit bottu, ovdal go fas bidjá johtui doaimma. Dat čájehuvvo ahte diekkár bottus lea ávki, ja riegádahttin vuolgá johtui go fas álggaha divššu.
Jus ii doaimma riegádahttima álggahandoaibma oažžut lunddolaš riegádahttima johtui dahje du ja/dahje du máná dilli gáibida jođánit riegádahttit, árvvoštallo riegádahttin keaisárčuohpahusain.
Kontakt
Rikshospitalet
Fødeavdelingen
Oppmøtested
Bygg 8, Ullevål sykehus
Kirkeveien 166
Se kart over Ullevål under, og følg skiltingen på området.

Rikshospitalet
Sognsvannsveien 20
0372 Oslo