Kreft i spiserør og magesekk
Hvert år oppdager vi rundt 350 nye tilfeller av kreft i spiserøret, mens rundt 500 blir diagnostisert med kreft i magesekken. Det er flest menn som får disse krefttypene.
Symptomer
Det vanligste symptomet på kreft i spiserøret er svelgvansker, og det bør føre til at du raskt får undersøkelse hos lege.
Kreft i magesekken kan gi variable symptomer. Et viktig symptom er blod i avføringen. Det bør også raskt føre til undersøkelse. Ofte må da både tykktarmen og magesekken undersøkes. Magesmerter, kvalme og vekttap kan være andre symptomer.
Mer om spiserørskreft på helsenorge.no
Mer om magesekkreft på helsenorge.no
Pasientinformasjon om pakkeforløp på helsedirektoratet.no
Henvisning og vurdering
Ved begrunnet mistanke om kreft i spiserøret eller magesekken blir du henvist til utredning i et pakkeforløp for kreft.
Det kan ta inntil åtte kalenderdager fra sykehuset mottar henvisningen til du møter på sykehuset første gang. Det kan ta inntil 21 kalenderdager fra du møter på sykehuset første gang til utredningen din er ferdig. Det kan ta inntil 14 kalenderdager fra utredningen på sykehuset er ferdig til du starter strålebehandling, medikamentell behandling og/eller kirurgisk behandling.
Čielggadeapmi
Jus váruhit borasdávdda čoddagis ja čoavjjis de don dávjjimusat čujuhuvvot lagamus buohccevissui oažžun dihte endoskopi iskosa, mainna govvejit čoddaga ja čoavji siskkobealde. Jus oaidnit maidege maid ballat ii leat nu movt galgá, de váldit mii gođusiskosiid. Jus iskkus čájeha ahte leat seallarievdadeamit čujuhuvvot don dábálaččamusat Universitehtabuohccevissui.
Nubbe lávki čielggadeames lea álot CT-iskkus geahppáin ja vuovddas.
Jus galggat čuohpahussii čottaborasdávdda geahčil sáhttá váldot PET-scan, dat lea iskkus mas rádioaktiiva sohkarbihtážiid(sukkermolekyler) cirgguhit varrii. Ollu sorttat borasdávdaseallat njammet buorebut sohkarbihtážiid go eará seallat, ja danin de čuvget borasdávdaseallat røntgengovas. Jus leat šattalmasat čottaráiggis de váldet maid muhttinháve ultra-jietna iskosiid endoskopa čađa.
Čuohpahusdálkun čotta – ja čoavjeborasdávddas lea viiddis, sihke dábálaš veadju ja eará dávddat fertejit árvvoštallot, ja vejolaš čielggadeamit dahkkot ovdal dálkkodeapmi álgá.
Dikšu
Jus dus lea borasdávda de mii dál plánet makkár dálkkodeapmi dutnje lea buoremus. Mearrádusa mii váldit duinna ovttas, dábálaččat árvvoštallat dan vuođul mii váldo fágaidgaskasašbargojoavku čoahkkimis.
Čoavjeborasdávdda dálkun
Eanaš pasieanttain čuhppet eret olles dahje beali čoavjjis, mii vuolgá das gokko šattalmas lea. Čuohpahus sáhttá leat rabas čuohpahus dahje čuhppet endoskopi čađa (kikkhullsteknikk). Jus leat vuollel 75 jagi oažžut dávjjimusat njeallje seallamirkodálkuma sihke ovdal ja maŋŋel čuohpahusa.
Muhtomin ávžžuhit seallamirkkodálkkodeami vaikko leat badjel 75 jagi.
Jus agi dahje eará dávddaid geažil it galgga oažžut seallamirkodivššu, ávžžohuvvo dušše čuohpahus. Dat lea maid dábálaš jus šattalmas lea bajildusas. Jus šattalmas lea bajildusas, ii leat nu guhkás ollen, dahje lea hui unni, sáhttet endoskopi:a čađa váldit eret mii bidjo njálbmeráigge šattalmassii. (endoskopisk reseksjon).
Fertet rehkenastet leat buohcceviesus sullii vahkku maŋŋel go leat čuohppan eret olles čoavjji dahje oasi čoavjjis.
Jus šattalmasa eai sáhte eret váldit de leat seallamirko vejolaš dálkkun. Seallamirko mii addo šattalmasaid vuostá čoavjjis sáhttá leat lossat rupmašii.
Seallamirko šattalmasaid vuostá sáhttá leat garas rupmašii. Ferte guorahallot boađat go gierdat dálkkodeami ja leago ávkkiin dutnje, go buohtastahte dan noađi ektui maid boađat vásihit.
Čottaborasdávdda dálkun
Borasdávdadálkkodeapmi čoddagis dan váras ahte galggat dearvvašmuvvat lea ovttasteapmi seallamirkkuin, suonjardálkun ja dasto čuohpahus. Sivvan dasa lea ahte vaikko leat smávvát šattalmasat, de juo dávdda álggus njommot čoddagis lagas lymfačuolmmaide. Dat dáhpáhuvvá dušše spiehkastagas ahte mii čuohppat pasieanttaid álgodálkkodeami haga. Muhttin bajildus šattalmasat sáhttet dálkkoduvvot dan lági mielde maid mii daddjo: endoskopisk reseksjon.
Sihke ovdadálkkodeapmi seallamirkkuin ja suonjardálkumin, ja dasto čuohpahus lea mearkkašuhtti lossat. Du agi, obbalaš veaju ja eará vejolaš dávddaid ferte dárkilit árvvoštallat ovdal diekkár dálkkun bidjo johtui. Dálkkodeapmi lea ovddemuččat deaddun geahppáide, ja pasieanttat geat borgguhit fertejit heaitit unnimusat 8 vahkku ovdal čuohpahusa. Dábálaččat isket ovdal čuohpahusa movt geahppát doibmet.
Čuohpahusa bokte luvvejuvvo čoavji eret vuovddas ja das ráhkaduvvo revre. Mannet maid sisa olgešbeale raddevuovdda ja váldet eret stuora oasi čoddagis ja lymfačuolmmaid mat leat čoddaga birra. Čoavjerevre giddejuvvo čoddagii mii lea báhcán. Dien čuohpahusa sáhttá dahkat sihke kikkhullsteknikk/ endoskopi čuohpahusain ja rabas čuohpahusain.
Jus it sáhte čuohpahuvvot go šattalmas lea beare stuoris/viiddis, sáhttit mii muhttin háve addit garraset suonjardálkuma ja seallamirkodálkuma, jus dus lea buorre veadju. Dat sáhttá guhkidit eallima.
Máŋgasis ii leat ávki čuohpaheamis, iige viiddis seallamirkkodálkkodeamis iige suonjardálkkodeamis agi ja veadjima dihte. Okta vejolaš dálkkodeapmi lea bidjat nu gohčoduvvon “stent" (sylinder. revre) rahpan dihte čoddaga. Okta eará vejolašvuohta lea oanehis áigge suonjardálkun.
Jus it sáhte čuohpahuvvot danin go dávda lea beare viidát mannan, de dávjá lea seallamirku maid sáhttit fállat.
Geahppudan dálkun
Ollu pasieanttain geain lea heaggavárra dávda dárbbašit dávdageahpanan divššu. Geahppudeami sáhttá olahit iešguđetlágan dálkasiiguin, ságastallamin ja geavatlaš vehkkiin iešguđet dearvvašvuođabargiin.
Kliniske studier
4 kliniske studier er åpne for rekruttering. Sammen med legen din kan du vurdere om en klinisk studie er aktuell for deg.
- Kombinasjonsterapi ved avansert spiserørskreft
- IMPRESS Norway
- Kombinasjoner av stråling, cellegift og operasjon ved plateepitelkreft i spiserøret
- Bruk av sonde etter operasjon for kreft i spiserøret (KINETIC-studien)
Čuovvoleapmi
Riikaviidosaš ja riikkaidgaskasaš njuolggadusaid mielde it gohččojuvvo jámma bearráigehččui oaidnin dihte lea go borasdávda fas boahtán ruovttoluotta/maŋás. Baicca čuvvot mielde movt du borran doaibmá.
Mii dávjá oaidnit ahte rumaš hárjána dan ođđa dillái 8–12 vahkku maŋŋel dálkkodeami. Dan maŋŋel it galgga dárbbašit šat biepmo lasáhusa. Dain geain váldet eret čoavjji dárbbašit dábálaččat lassi B12 vitamiinnaid moatte geardde jagis.
Jus dus lea čuohpaduvvon čotta sáhttá árpašuvvat dakko gokko čotta ja čoavjji leaba lakton oktii. Jus dus leat njiellanváttisvuođat sáhttet endoskopi,ain galljudit lavtta bokte.
Revre mii lea ráhkaduvvon čoavjeseahkas guorrana dábálaččat heajubut go dábálaš čoavji. Dan boađat mearkkašit ahte raddi dievvá ja boahtá suvrra reavgganas/čáhcečolohat. Muhttimin sáhttit mii dien buoridit dainna lágiin ahte fanahit gokčandeahki baloŋggain.
Biebmu ja borrandábit čuohpahusa maŋŋel
Jus dus leat váldán olles dahje oasi čoavjjis fertet borrat unnit hávális ja dávjjit go ovdal, dábálaččat 5–6 geardde jándoris. Lihkatge du deaddu boahtá bisánit sullii 10 kiloi unnit go lei ovdal go dávda bođii.
Obbalaš borrannjuolggadusat mielde galget sihke sii geat leat ožžot divššu čottaborasboradávdda ja čoavjeborasdávdda geažil sirret goike borramuša ja juhkosiid. Dat mearkkaša dan ahte dan maid borrat, dan it galgga doidit vulos ollu juhkosiin.
Go borramuš manná jođáneappot suolbmunoari čađa maŋŋel dálkkodeame ávžžuhit mii ahte leat várrugas sohkkariin ja vuddjes borramušain. Roavva karbohydráhtat ja proteiinnat leat ollu buorebut.
Don oažžut čuovvoleami biebmorávvagiid ektui ovtta áiggi maŋŋel dálkkodeame. Man guhka dan dahket veardidit olbmos olbmui. Beroškeahttá lea aŋkke deaŧalaš ahte sii čuvvot mielde du suolbmudanváttuid maŋŋel daid čuohpahusaid. Riikaviidosaš ja riikkaidgaskasaš njuolggadusaid mielde it gohččojuvvo jámma bearráigehččui oaidnin dihte lea go borasdávda fas boahtán ruovttoluotta/maŋás. Baicca čuvvot mielde movt du borran doaibmá.
Mii dávjá oaidnit ahte rumaš hárjána dan ođđa dillái 8–12 vahkku maŋŋel dálkkodeami. Dan maŋŋel it galgga dárbbašit šat biepmo lasáhusa. Dain geain váldet eret čoavjji dárbbašit dábálaččat lassi B12 vitamiinnaid moatte geardde jagis.
Jus dus lea čuohpaduvvon čotta sáhttá árpašuvvat dakko gokko čotta ja čoavjji leaba lakton oktii. Jus dus leat njiellanváttisvuođat sáhttet endoskopi,ain galljudit lavtta bokte.
Revre mii lea ráhkaduvvon čoavjeseahkas guorrana dábálaččat heajubut go dábálaš čoavji. Dan boađat mearkkašit ahte raddi dievvá ja boahtá suvrra reavgganas/čáhcečolohat. Muhttimin sáhttit mii dien buoridit dainna lágiin ahte fanahit gokčandeahki baloŋggain.
Biebmu ja borrandábit čuohpahusa maŋŋel
Jus dus leat váldán olles dahje oasi čoavjjis fertet borrat unnit hávális ja dávjjit go ovdal, dábálaččat 5–6 geardde jándoris. Lihkatge deaddu boahtá leat pasieanttain sullii 10 kilo unnit go lei ovdal go dávda bođii.
Obbalaš borrannjuolggadusat mielde galget sihke sii geat leat ožžot divššu čottaborasboradávdda ja čoavjeborasdávdda geažil sirret goike borramuša ja juhkosiid. Dat mearkkaša dan ahte dan maid borrat, dan it galgga doidit vulos ollu juhkosiin.
Go borramuš manná jođáneappot suolbmunkanála čađa maŋŋel dálkkodeame ávžžuhit mii ahte leat várrugas sohkkariin ja vuddjes borramušain. Roavva karbohydráhtat ja proteiinnat leat ollu buorebut.
Don oažžut biebmorávvagiid ovtta áiggi maŋŋel dálkkodeame. Man guhka dan dahket veardidit olbmos olbmui. Beroškeahttá lea aŋkke deaŧalaš ahte sii čuvvot mielde suolbmudanváttuid maŋŋel daid čuohpahusaid.
Kontakt
Ullevål sykehus Bygg 7
Avdeling for gastro- og barnekirurgi
Oppmøtested
All behandling ved Avdeling for gastro- og barnekirurgi skjer følgende steder:
- Ullevål sykehus: i bygg 7A, 1. etasje
- Rikshospitalet: Oppgang D2, 4. etasje, inngang C2
- Aker sykehus: Gå via hovedinngangen i bygg 11, henvend deg hos dagkirurgien i 2. etasje
- Rikshospitalet Kirurgisk avdeling for barn: Inngang kvinner- barn, 4. etasje
- Ullevål sykehus Kirugisk avdeling for barn: Barnesenteret Bygg 9, 2. etasje

Ullevål sykehus Bygg 7
Kirkeveien 166
0450 Oslo